Poliitika, ajakirjandus ja inimesed on äraarvamatud
–
Kui üks kandidaat lubab saata teised seina äärde ja teine ütleb, et meil on "xxxxx" raha, siis kumb saab rahva lemmiks? See, kes räuskab - öeldes, et ei maksa tema ütluseid nii tõsiselt võtta või see, kes vabandab?
Minu jaoks jääb just see eeltoodud küsimus tänastest KOV valimistest kummitama, et mitte öelda hirmutama. Tänaval inimestega suheldes oli üldiselt tore. Arvajaid, kes leidsid "naised peaks olema kodus" ja mitte poliitikas või arvajad, kes leidsid "Eesti200 vastutab Lehtme eest" aga tegid nõutuks.
Mulle päriselt ei mahu pähe, et meie väikeses Eestis kasvavad kusagil kodudes noored, kes mitte ainult ei eelista vaid peaaegu nõuavad naiste kodus olemist ja neil karjääri mitte olemist. Ma ei taha lihtsalt uskuda, et selline radikaalne arvamus on tänapäeval "normaalne".
Mulle päriselt ei mahu pähe, et kui inimene X tegi eestlastele "külma", siis on selles keegi teine, peale tema, süüdi. Me saime ju kõik petta?
Mulle päriselt ei mahu pähe, miks me kasutame nii keerulist valimissüsteemi, et paljud inimesed ei saa päriselt aru, mis tema häälega toimub. Näiteks ühel hetkel oli minulgi teise kandidaadiga sama palju hääli aga teine kandidaat liikus minus ettepoole - miks täpselt, ei jõudnud isegi veel aru saada ...
Mulle päriselt ei mahu pähe, kuidas ajakirjandus ei suutnud hoida neutraalselt joont, kas tänapäeval seda ülikoolis ei õpetata? Inimesed ju ikka loevad ja kuulavad "ennustusi" ning saavad neist mõjutatud. Jättes osa infot andmata või võimendades "oma arvamust" kirjutatud - kujundatud info juures, mõjutatakse valijaid päris tugevalt.
Mulle päriselt ei mahu pähe, et tegime 1-2%ist Tartus 6% sh Tallinnas mõnes linnaosas samuti! ning üldine reiting Tallinnas tõusi pea 3%ni. Üle riigiliselt ei saagi meie tulemus olla suurem, sest olime päriselt oma nimekirjadega väljas nii vähestest kohtades. See tulemus oli selgelt parem, kui meile ennustati!
Eesti poliitikas on erakonnad tõusnud ja langenud väga suurtes vahemikes - seega on järgmised 1.5 aastat tõeliselt väljakutsete rohked ning ootamatud ilmselt meist paljudele. Poliitika tegemise ja poliitikute toetamisega jätkan kindlasti veel mõnda aega, kuid blogis liigun järgmisest nädalast tagasi tervishoiu ja iseenda teemadele. Seega jääge kuuldele!
Mulle päriselt ei mahu pähe, et meie väikeses Eestis kasvavad kusagil kodudes noored, kes mitte ainult ei eelista vaid peaaegu nõuavad naiste kodus olemist ja neil karjääri mitte olemist. Ma ei taha lihtsalt uskuda, et selline radikaalne arvamus on tänapäeval "normaalne".
Mulle päriselt ei mahu pähe, et kui inimene X tegi eestlastele "külma", siis on selles keegi teine, peale tema, süüdi. Me saime ju kõik petta?
Mulle päriselt ei mahu pähe, miks me kasutame nii keerulist valimissüsteemi, et paljud inimesed ei saa päriselt aru, mis tema häälega toimub. Näiteks ühel hetkel oli minulgi teise kandidaadiga sama palju hääli aga teine kandidaat liikus minus ettepoole - miks täpselt, ei jõudnud isegi veel aru saada ...
Mulle päriselt ei mahu pähe, kuidas ajakirjandus ei suutnud hoida neutraalselt joont, kas tänapäeval seda ülikoolis ei õpetata? Inimesed ju ikka loevad ja kuulavad "ennustusi" ning saavad neist mõjutatud. Jättes osa infot andmata või võimendades "oma arvamust" kirjutatud - kujundatud info juures, mõjutatakse valijaid päris tugevalt.
Mulle päriselt ei mahu pähe, et tegime 1-2%ist Tartus 6% sh Tallinnas mõnes linnaosas samuti! ning üldine reiting Tallinnas tõusi pea 3%ni. Üle riigiliselt ei saagi meie tulemus olla suurem, sest olime päriselt oma nimekirjadega väljas nii vähestest kohtades. See tulemus oli selgelt parem, kui meile ennustati!
Eesti poliitikas on erakonnad tõusnud ja langenud väga suurtes vahemikes - seega on järgmised 1.5 aastat tõeliselt väljakutsete rohked ning ootamatud ilmselt meist paljudele. Poliitika tegemise ja poliitikute toetamisega jätkan kindlasti veel mõnda aega, kuid blogis liigun järgmisest nädalast tagasi tervishoiu ja iseenda teemadele. Seega jääge kuuldele!
Lisa kommentaar